Linaõlivärvide valmistamine

Amello linaõlil baseeruvatele toodetele võib sisse segada ehtsaid maa- ja mineraalvärvipigmente. Kõige paremini nad segunevad Naturaalse Värnitsa ja Tärpentini-linaõliga. Linaõli baasil valmistatud värv sobib hästi nii sise- kui välistingimustesse. Mineraalvärvipigmendid püsivad aastakümneid puidu pinnal muutumatuna. Loodusest pärit toorainetest valmistatud õlivärvid annavad puidule võimaluse ka vananedes hingata.

Linaõlivärv ei seo niiskust ja takistab puidumädaniku tekkimist. Linaõlivärvid on keskkonnasõbralikumad kui paljud tänapäeval kasutatavad akrüül- ja lateksvärvid.

Linaõlivärvi valmistamine

Amello naturaalne värnits

Vana aja õlivärvi võid segada ise. 1 liitri õlivärvi valmistamiseks läheb vaja u. 7 dl Amello Naturaalset Värnitsat ning 2-5 dl värvijahu ehk värvipigmente. Kuivamist võib kiirendada sikatiiviga. Värvijahu e. pigment segatakse kõigepealt umbes poole värnitsa kogusega, üpris paksuks pastaks. Väike kogus värvi segatakse segamispulgaga, kuid suurte koguste puhul on segamine kergem teha elektridrelli otsa kinnitatud värvisegajaga. 

Erinevad pigmendid reageerivad eri viisil, nii et ühed vajavad rohkem õli kui teised, et muutuda tasaseks värvipastaks. Rusikareegliks võib pidada seda, et erikaalult raskemad pigmendid lahustuvad väiksemas õlikoguses. Kui segamist ei saa teha piisavalt hästi, siis peab värviklimbid eemaldama valades segu läbi metallfiltri. Kui pigmendid on hästi segunenud, lisatakse värnitsat kuni värv on sobiv pintseldamiseks. 

Kruntvärvist tehakse lahjem segu, lisades 15-30% rohkem värnitsat kui pinnavärvile. Kui Naturaalset Värnitsat või Tärpentini-linaõli lisatakse suures koguses, saadakse transparentne e. läbipaistev viimistlus. Kuivamise kiirendamiseks võib lisada sikatiivi u. 2-3% värvi kogusest. Kui säilitada valmis segatud õlivärv, hakkab pigment sadestuma taara põhja, nii et järgmisel kasutamise korral on vajalik põhjalik segamine. 

Heledate toonide jaoks tehakse valmis valge värv (pigmendiks titaanvalge), kuhu siis lisatakse vajalik värvipigment. Kuna pigmendid lahustuvad omavahel raskesti, on nad mõttekas segada värnitsa seguga. Et pigmendid jõuaksid korralikult lahustuda, peab nad segama kokku vähemalt ööpäev enne viimistlemist. Tumedaid toone valmistades võib põhivärvi valmistada värvilisena (näit. kollane, punane, must) ja kasutada valget pigmenti ainult toonimiseks. Pigmendi valik soovitud tooni saavutamiseks nõuab kogemust. Nõuandeid võib leida vanadest raamatutest ja proovides õpib! 

Lisainfot materjalide kohta saate lugeda siit: Amello naturaalne värnits; Amello tärpentiini-linaõli; Värvipigmendid; Sikatiiv.

Õlivärvide omadused ja nende kasutamine välistingimustes

Traditsiooniliselt lasti puitpindadel enne õlivärvidega värvimist vananeda 1 aasta. Kui pind oli aasta pärast nähtavalt siniseks läinud või hallitanud, pesti see kloorilahusega. Varem õlivärviga värvitult pinnalt eemaldatakse lahti tulev värv kas kraapimisega või terasharjaga. Kobrutav akrüülõlivärv või lateksvärviga värvitud pinna võib värvida õlivärviga tingimusel, et eelnev värv on eemaldatud kogu värvitavast puitpinnast.

Amello tärpentiini-linaõli

Kõige paremini sobib õlivärv viimistlemata või varem õlivärviga värvitud pinnale. Sobivaks viimistlemise ajaks soovitame poolpilves sademeteta ilma mais-juunis. Värvi on kõige parem peale kanda pintsliga (või värvirulliga). Tähtis on teostada värvimine nii, et värv ei jää paksuks, voolavaks kihiks puu pinnale. Õlivärvi ei saa värvida toorele või vihma käes märjaks saanud puidule. Puitpind peab olema kuiv, maksimaalne puidu niiskus 15% ja õhu suhteline niiskus alla 60%. Puitpind värvitakse kaks korda. Kruntvärvimine sooritatakse soovitava tooniga õlivärviga hästi õhukeste kihtidena. Enne pinnavärviga katmist peab veenduma, kas eelnevad kihid on saanud lõplikult kuivaks.

Kui värv muutub kortsuliseks, kui teda keeratakse sõrmede all, siis järelikult on värv põhjast veel toores ja võimalik, et liiga paksult peale kantud. Vajalik kuivamisaeg on mõnest päevast nädalani. Õlivärvi kiht kaitseb puitu kiirest märjaks saamisest ja kuivamisest. Õlivärviga teostatud viimistlus peab vastu orienteeruvalt 20-30 aastat. Selle uuendamine ei nõua värvi eemaldamist, nii et investeering on pika aja peale vaadatuna väga kasulik. Kuna värv muutub mõne aastaga matimaks, siis selle pinda võib uuendada viimistledes seda u. 5 aasta tagant värnitsaga.

Õlivärvide kasutamine sisetingimustes

Õlivärv sobib peaaegu kõikidele puitpindadele, kuigi sisetingimustes olevaid pindasid viimistledes peab võtma arvesse, milleks antud pindasid kasutatakse. Kõva koormust taluma peavad puitpinnad, näiteks põrandad, peab viimistlema hoolikalt ja varuma ühtlasi rohkem aega. 

Õlivärv imendub puidu sisse ja kuivamiskiirus sõltub kasutatava sikatiivi kogusest. Kui värv kuivab liiga kiirelt, võib tekkida nahataoline kiht, mis pinnalt maha tuleb. Kui jälle sikatiivi ei ole piisavalt, ei kuiva värv piisavalt kiiresti ja kogub mustust. Üldjuhul ei tohi õlivärvidega viimistledes olla kiiret ning jääb üle vaid soovida: ainult rahu !

Värvipigmendid

Viimistledes peab arvesse võtma mitmeid asjaolusid. Puiduliik tuleb valida kasutamise kohast lähtuvalt. Sobivad puiduliigid põrandale on näiteks kask, pöök või tamm, kuna nende vastupidavus antud tingimustesse on piisav. Seinamaterjalidest on jälle männipuit suurepärane, kuna õlivärv imendub sinna hõlpsalt. Sauna sobib kuusk, kuna ta ei ole nii tundlik niiskuse mõjudele.

Vana puitpinna puhastamiseks võib kasutada lahusteid tingimusel, et pinnal lastakse enne värvimist korralikult kuivada.

Viimistluskihtide arv sõltub puitpinna kasutuskohast

Enne õliga värvimist peab põrand olema lihvitud (v.a. saematerjal). Ta ei tohi olla lihvitud liiga siledaks, kuna siis värv ei nakku. Viimistlemiseks sobib täiesti tavaline pintsel. Õlivärv kantakse peale õhukese kihina, kuna seda kantakse peale (küllastatakse) vähemalt 2-4 korda. Kihtide vahel teostatakse vahelihv, mille abil värv imendub tasaselt puu sisse ja nii saadakse kõvem ning vastupidavam pind. Lihvimine tehakse puusüü suunas peenikese lihvpaberiga. Lihvimise käigus tekkinud lihvtolmu võib pühkida ära. Õlivärvi ei saa lasta viimistlemise algusfaasis kuivada, nii et sikatiivi liigset kasutamist tuleb alguses vältida. Põranda viimistlemine on aeganõudev ja täpsust nõudev töö; juba põranda õliga küllastamine võtab aega 2-3 päeva, sõltudes viimistletavast puitpõrandast. Kui õli ei taha enam imenduda, tuleb liigne õli pühkida ära. Seejärel lastakse puidul kuivada vähemalt nädal, mille järel puitpind tehakse tasaseks näit. lihvides.

Kui puitpind on saadud tasaseks, siis teostatakse pinna vahatamine mesilasvahaga. Vaha kantakse peale pehme kaltsuga. Parema lõpptulemuse saavutamiseks soovitame vaha sulatamist soojas vees ja kandes teda soojalt puitpinnale. See aitab kaasa vaha imendumisele ja lõpptulemusena saame nii tugevama pinna. Vahal lastakse kuivada ööpäev, mille järel see lüüakse läikima pehme kaltsuga. Erinevalt lakitud pinnast võib vahatatud pinnal tekkinud defektid parandada täiendava vahatamisega, kus lihv ei ole vajalik. Ka vahatatud pinna uuendamisel ei ole eelneva kihi lihvimine vajalik, kui just see ole väga must, sest uue, õhukese vahapinna võib peale kanda otse vanale vahakihile.

Õlitatud ja vahatatud põrandate pesu on lihtne. Selle võib sooritada sooja veega ja pesuainega.

Ka mööbli võib viimistleda samamoodi kui eelpool mainitud põrandad. Kõiki puitpindasid ei pea vältimatult viimistlema väga põhjalikult, kuid siis uuesti viimistlemise vajadus kasvab. Seina- ja laepindade viimistlemine ei nõua lihvimist ega vahatamist. Piisab kui viimistletav puitpind on puhas ja kuiv. Need puitpinnad värvitakse kaks korda ja jälle tuletame meelde, et peale tuleb kanda õhuke kiht et ei tekiks voolamisjälgi.

Uste ja akende viimistlemine sõltub neile langevast koormusest. Kui pind peab vastu pidama kestvale päikesevalgusele ja niiskusele, samuti soojuse vaheldumisele, tuleb selliseid pindasid hästi jälgida. Kui antud pindades toimub suuri muudatusi, tuleb need vastavalt vajadusele täiendavalt hoolikalt viimistleda. Näiteks kui puidu pinnale tekivad mustad laigud (hallitus), siis selline pind tuleb hoolikalt puhastada harjaga ja kloor-vesilahusega. Kui pind on kuivanud, võib selle uuesti viimistleda õlivärviga.

TÄHELEPANU! Sisetingimustes viimistledes peab meeles pidama linaõlide isesüttimise ohtu. Seepärast peab tagama piisava õhuvahetuse ja selle, et õlised kaltsud, pintslid ja riided tuleb pesta hoolikalt veega või põletada.

Pintsleid otsi Amazon.com Veebipoest