Booraks

Oleme mitmeid kordi maininud booraksit, kui puidukaitsevahendit. Aga mis on siis booraks. Lähim abiline riiulis on Eesti Entsüklopeedia. Sealt saame teada järgnevat:

Booraks ehk naatriumtetraboraatdekahüdraat (Na₂B₄O₇*10H₂O)on vees lahustuv värvuseta kristalne aine. Kasutatakse emailide ja glasuuride valmistamisel ning antiseptikumina.

Kuumutamisel kaotab kristallisatsioonivee ja sulab (moodustub läbipaistev klaasjas mass). Sellest ka vajadus lahustada booraks kuumas vees.

Looduses leidub Na….. mineraalide tinkaali (ehk booraksina) ja kerniidina,  mineraalvees ja soolajärvede vees ning vulkaanilises mudas. Teda tarvitatakse boorhappe jt. booriühendite saamiseks, klaasitööstuses (optilise klaasi tootmisel), emailide ja glasuuride valmistamisel, metallide keevitamisel, antiseptikumina, väetiste mikrolisandina jm. otstarbeks.

 (Allikas: EE 6. Osa, lk. 532).

Järgnevalt kolame internetiavarustes ja Vikibeedia pakub meile järgnevat infot:

Üldist

Booraks (keemiline nimetus naatriumtetraboraat; varem boorhapu naatrium) on laialt kasutatav booriühend, rakenduslikult tähtsaim boraat.

Booraksi keemiline valem on Na₂B₄O₇.

Booraksi kristallhüdraadi (naatrumtetraboraat-10-vesi) keemiline valem on Na₂B₄O₇·10H₂O. Tema struktuuri annab täpsemalt edasi valem Na₂[B₄O₂(OH)₄]·8H₂O.

Füüsikalised ja keemilised omadused

Booraksi kristallhüdraadil on suured värvuseta kristallid, mille pind kuiva õhu käes mureneb. Tihedus on 1,8 g/cm³.

Kristallid lahustuvad külmas vees halvasti, kuid keevas vees lahustuvad nad nõrgalt aluselise reaktsiooniga.

Kuumutamisel 350–400 °C-ni kaotab booraks kristallisatsioonivee. Jääb järele Na₂B₄O₇, mis sulab 878 °C juures; pärast jahutamist saab sellest läbipaistev klaasjas mass.

Sula booraks lahustab paljusid metallioksiide, sealhulgas kroomi, vase, mangaani, raua, koobalti ja nikli oksiide. Moodustuvad värvilised metaboraadid Me(II)(BO₂)₂, mida nimetatakse booraksipärliteks. Nende värvuse järgi saab määrata neid metalle; seda meetodit kasutatakse tänapäeval peamiselt hariduses.

Leidumine looduses

Booraksit leidub suures koguses Californias kõrbes soolajärvedes (Searles Lake, Kerni maakond), Tiibetis, Kashmiris jm.

Ta esineb mineraal tinkaali ehk booraksina, mineraalvees, soolajärvedes ja vulkaanilises mudas.

Saamine

Booraksit saadakse tänapäeval enamasti teistest boraatidest, sealhulgas kerniidist (Na₂B₄O₅(OH)₄·2H₂O), samuti boorhappest.

Kasutamine

Booraksi omadust metallioksiide lahustada kasutatakse ka jootmisel ja keevitamisel, sest booraks aitab eemaldada kokkujoodetavaid metallipindu kaitsvaid oksiidikihte.

Suures koguses kasutatakse booraksit savinõude ja portselani glasuuri ning emailide valmistamiseks.

Samuti kasutatakse booraksit teatud klaasisortide (tulekindel klaas, optiline klaas) valmistamiseks, seebi ja vannisoolade lisandina, kosmeetikavahendites, ilmutites, nahatööstuses, väetiste lisandina, puidu ja tekstiili tuleohutusvahendina,metallurgias ning perboraatide lähteainena.

Booraks on koos kerniidiga üks tähtsamaid boorhappe lähteaineid.

Ajalugu

Keskajal toodi booraksit Euroopasse Tiibetist tinkaali nime all.

(Allikas: Vikibeedia)

Alustuseks juba piisavalt palju informatsiooni. Siinkohal sellega ka piirduks. Kes soovib rohkem teada, siis googeldage otsisõnaga booraks, või klikake siinsamas sinistele sõnadele. Ja infot kui palju.

Tutvustaksin parem veel üht võimalust booraksi kasutamisel. Nimelt kaseiinvärvides ehk kohupiimavärvides. Amello Grupp on valmistanud selle tarbeks kaseiinkrundi komplekti ja kaseiinvärvi komplekti. Juurde jääb lisada vaid vesi ja kohupiim. Valmis komplektidega saate tutvuda siin  Kaseiinkrunt ja Kaseiinvärv. 

Booraksi kristallid